jeee logo

I fold

Wohoooo, 3 nädalat suutsin vastu pidada. Man that was tough, maailma kõige suurem respekt neile, kes seda suudavad teha iga suvi. Suudleks teie jalgu! Mina olen aga liiga nõrk ja 1E, et vastu pidada. Häbi on, aga ei tunne.

Siin ma nüüd siis olen - Californias, kärutan rattaga ringi ja naudin selle koha tõelisi võlusid veel enne, kui tagasi kodumaale naasen. Õnneks on mõned tutvused 3 nädalaga tekkinud, niiet igav ei hakka.

Eile käisin ühe perega nende sõbra sünnipäeval, mis toimus Puerto Vallartas - kohalik mehhiko restoran. Selline eriti lege mex söögikoht. Maailma parim teenindus, kõik on haigelt sõbralikud. Vägaaa fun!

 Oikea Mehhiko õlu (corona is sh*t)

 Puerto Vallarta ja ULTIMATE MARGARITA - no kidding, see on selle joogi nimi

 Minu nunnaseelik ja pruunid jalakesed

 Gary on väga õnnelik, how can u be sad kui sul on sombreero peas noh

Pärast restorani läksime kohalikku pubisse nimega The Hen House - maailma kõige ägedam koht! Sees on megamõnus baar ja pool table, ise saab muusikat valida ja siis väljas on ka baar ja siis selle taga on rannavolle väljak. WHAT NAGU. DREAM PLACE

 Sõbrad Aaron, Lucy (birthday girl) ja tema abikaasa Darrell! Maailma toredad inimesed

Mälus inimesed võrkpalli mängimas. Nii ilus :')

 My first Starbucks ever. Tasted like heaven!

 Host family tahvel :)

 Host family paks kass. Pole kunagi 1 nii ümarat kassi näinud. Also pole seda kassi ennast liigutamas näinud.

 Dat moment, kui tundsin esimest korda päriselt, et olen Californias

Vanainimesed ei oska mu digikat kasutada, seega pilt on udune. Aga FAKK kui hea jäätis oli! :D

Enne kojutulekut saan ka 4th of July celebrationist osa võtta ja siin natuke ringi taielda. Most of all, igatsen oma inimesi back home, niiet SEE YOU SOON, bitches!

busybeee

Heeei people

Kahjuks ei ole üldse aega pikalt kirjutada, aga mõtlesin teada anda, kus ma siis lõplikult suvel olema hakkan...

and the awesome state iiiiiiss

CALIFORNIA!!

all y'all be jealous :D

Kunagi jõuan ehk natuke rohkem ka siia kirjutada,
stay tuned

It is traditional to theorize about an administration’s foreign policy on human rights in terms of liberalism v. realism, with a dash of constructivism thrown in.

Uuh baby, tell me more.

Kõige vallatuma kõlaga lause, mida ever akadeemilises tekstis kohanud

kes teeb, see jõuab

ultimate survival

Lugu on nüüd nii, et lendamiseni on jäänud u 3 päeva ja mul on teha 2 eksamit, 2 uurimistööd ja 4 muud kodutööd. Masendusse langeda pole aega (blogipostituse jaoks ilmselgelt on), niiet praegu pigem selline 'LOL kui kiireks läheb' tunne. Ridikuloosne, ütleks. 

Täna käisime Eda ja Olafiga rattaga sõitmas, lõpuks jõudsime talli, kus Eda oma hobust hoiab. Nägime ponisid (kelle nimed on Poni ja Koma - how cute!) ja igasugu hobeseid ka. Ma kartsin neid loomi, maru suured on teised. Olaf oli kohe hobuste seas popp poiss, kõik olid kogu aeg tema ümber ja tahtsid sügatud saada. 

 Poni ja Koma, armsad minihorsed.

 Eda hobene Undu (pärisnimi mingi fancym UNDSOTODIÖSPIABFLUYFI või midagi sellist) koos Olafiga - sõbrad

Nädalavahetusel oli Tannupannu ka Tartus ja tegi viimase kalli, sest järgmisena näeme temaga alles sügisel. Muuhulgas toetas mind ka ajateenistusest kaasa võetud NATO-pakiga, mille abil ma kavatsen järgmised kolm päeva mehiselt tugev ja töökas olla. Sprotid ja kõik jutud, GURMEETOIT noh. TJENKS boo

Mmmmmmmmmm.. mega maasikas

Naasen nüüd asjalikkuse juurde ja teen lõpuspurdi, järgmisena kirjutan juba arvatavasti enne lennukile astumist! 

-side lõpp-

then a hero comes along

Parim avastus sel nädalal - Facebookis on kommuun "Ei paaniflöödile Gaudeamuses" https://www.facebook.com/EiPaanifloodileGaudeamuses

Iga kord, kui sinna sööma satun, tahan sealse helisüsteemi põlema panna, sest paaniflöödi coverit Mariah Carey "Hero'le" rohkem kui 1 korra kuulda on puhas piin. Hea teada, et ei ole ainus, kes nii mõtleb.

Veidi vähem olulisest teemast...

USAsse lendamiseni on jäänud 8 päeva ja 13 tundi. Praegu on ikka veel selline hea emotsioonide läust - paanika ja excitement korraga. Kuna pean enne minekut kõik eksamid/uurimistööd/suva ülesanded ära tegema, läheb kiireks ning arusaam sellest, mis suvel toimuma hakkab, saabub arvatavasti alles mingil hetkel lennukis või Nashville'is või esimesele uksele koputades. Igal juhul ma tunnen, et olen valmis milleks iganes!

Hakkan Grete eeskujul arvatavasti suvel ka videoblogi pidama ja siia kirjutama. Eelkõige enda jaoks, et hiljem oleks tore meenutada, aga ka nende jaoks, keda kotib.

Lõppu selline tore quote, mille ütles ühel SW meetingul USA suursaadik: "Southwestern in Estonia scares me... It's like a mixture of a cult and marine corps"

I lold, sest tal on täiega õigus.

also, Abe says hi

PEACE Y'ALL