AA

Eile õhtul toimus Pika tänava hoodis aktiivsete alkohoolikute tugigrupi erakorraline koosviibimine, kuna üks meie seast lahkub kohe-kohe paika, kus ka hea õnne korral tavapärast märjukest nautida ei ole võimalik.

Me soovime sulle edu ja jaksu sel raskel perioodil, Pingu.

 ihan hea vein

 Kris sai teada, et vein on otsas:

 GOOBY PLS

be balanced and be kind

Tere sõbrad

Pool aastat vaikust ja siin ma nüüd olen. Tagasi blogis ja üritan siin mõne sõnaga kokku võtta, mida minu tudengielu teise aasta algus endaga kaasa toonud on. Palju muutusi, vot seda on.

 Oleme Krisiga, kes alles paar blogipostitust tagasi oli kõigest "uus elukaaslane", nüüd aga väga oluline tükk pusles, ikka mõelnud, et teist aastat alustada on palju lihtsam, kui oli olla rebane. Kõik on juba enam-vähem paika loksunud, uut ning ehmatavat väga tänaval vastu ei jalutagi. Võiks ju mõelda, et oleme suvega ka veidi mõistust koju kutsunud ja 20. eluaastale kohase väärikusega vastu sammunud, kuid need krutškid me sees ei kao vist veel lähima 10 aasta jooksul kuskile. Lootust küll on, anname endast parima!

Endine dünaamilise duo residents Club Tallinna kohal on nüüd lännu ja duost on saanud hoopis üks korralik kvartett. Nimelt kolisin ma kolme juuraneiuga ühte korterisse (soovitan soojalt neid juurakaid, lepingute läbivaatamine ja muutuste nõudmine jms hämamine ei lange kohe kindlasti teie kaela). Naudime nüüd eraldi tubade võlusid, aknaga ja ruumikat kööki, pesumasinat ning luksusi teiste nimedegagi. Kurta oleks lihtsalt rumal.

Koolist nii palju, et riigiteaduste aineid on minimaalselt, suurema osa ajast võtab ikka kõrvaleriala. Veidi morjendab see tõsiasi küll, eelkõige seetõttu, et kallid kursusekaaslased triivivad kõik erinevates suundades ja nii tihti neid näha kui eelmisel aastal on peaaegu võimatu. Õnneks jäävad nad kõik ikka sama mõnusaks ja aeg-ajalt saame kellegi juures Pika tänava hoodis ikka kokku, et koos maitsvat rüübet nautida ja hiljem jalakäijate sillal koos "Sepapoisse" laulda.


Hetkel piisab küll. Loodan, et see sissejuhatus teise ülikooliaastasse ei jää siin blogis viimaseks postituseks. Ei luba küll midagi, sest minevik näitab, et mina neid lubadusi siia kirjutamise kohta ignoreerin julmalt.

Mõned pildid, mis boo boo-ga tema külaskäigu ajal tehtud said kah:

spontaansus eelkõige

Kui välja arvata hiljutine haigusepuhang angiini näol ning antibiootikumikuur, on teine semester ikka veel väga hoogsalt möödumas. Viimasel ajal tavaliseks saanud leboõhtud Tom Cruise'i pojaga ei tähenda absoluutselt, et jauramised ära jäävad. Pigem ongi rohkem juhtunud olema minu lemmikuid - spontaanseid - väljaskäike ja juhtumisi.
Värvikaim neist kindlasti üleeilne (tegu oli siis pühapäevaga) pärastlõuna, kui minuni jõudis info Ristiisa pubi pakkumisest, mis seisnes tasuta alkoholi jagamises. Kell 5 jõudsime siis Krisiga pubisse kohale, lükkasime õllekannud ette ja kukkusime kallutama. Tasuta refillid kella 7ni, lauatäis ääreni täidetud õllekanne ning baila päris toredate inimeste seltsis põhjustasidki purjakil noored väga varasel kellaajal ning seda veel päeval, mil korralikud ja jumalakartlikud maailmakodanikud võtavad aja maha, et kõikvõimsalt pattude lunastamist paluda. Meie ilmselgelt nende inimeste hulka ei kuulu ning seetõttu ka häbi ei tunne. Tegu on siiski Tartuga ning elu vajab nautimist, raha raiskamist ning tervis rikkumist.
Tulevasel nädalal saab veel kõvasti nalja, kindlasti üritan siin kõike ka kajastada. Üle pika aja ühinen taas kursakaaslastega, et maha pidada üks korralik RT11 kräu ning linnatuur, can't wait!

Nädala lamekas tuleb seekord ei kelleltki muult kui Krisilt, kes ühel oma tavalisel voolimisel sõnas nii: "Elu on nagu lehm - vahel saab pulli ka."

Nädala jobu auhinna võitis seekord ülekaalukalt ILM, kes arvatavasti iga viimase kui ühe inimese lumesajuga närvi ajas.

stay cool

II semester

Niipalju siis uuest blogist... Fakt, et käesolev jutuke on kõigest teine postitus kogu kompotis, tõestab tegelikult, et II semester on olnud busy busy ja niivõrd äge, et ei ole mahti siia kirjutama tulla olnud. Hetkel on mahti, sest istun juba teist õhtut haigena toas. Otsustasingi võtta need minutid enne uinumist, et pealiskaudselt rääkida, milliseid uusi tuuli teine semester endaga kaasa on toonud.

Kõigepealt räägiksin uuest elukaaslasest. Nimelt kolis ühikasse minu kõrvaltuppa üks juuratudengist neiu, kellega koos on käesolevat semestrit igati hoogsalt alustatud ja praeguseks juba jätkatud. Elukaaslane on ta just sellepärast, et peale kõigi kodus koosveedetud hetkede peame me kindlasti koos veetma ka kõik peoõhtud ja jutud. Kõrini üksteisest ei saa, aina lõbusamaks läheb! Meie ühikaboksist on saanud ka terve maja kurjajuur, seda vähemalt pärast üht teatud esmaspäeva, mil me ühes paari sõbraga otsustasime beerpongi harjutada, et siis teisipäevasel turniiril Püssirohukeldris ässata. Long story short, mängus kasutasime ikka õlut ja siidrit, läksime veel Mökku edasi ja lahkusime sealt lokaali sulgemise ajal. Järgmisel päeval luges majajuhataja ette kaebuse, kus kurdeti liiga kärarikka esmaspäevaõhtu üle. Lükkasin ainsad näitlejaoskusraasukesed ja valed käiku ning slikerdasin endid suuremast jamast välja. WIN

Teine major change on olnud ESN-iga liitumine (Erasmus Student Network, look it up). Kuna tahtsin veidi aktiivsust üles näidata, kaalusingi aasta alguses kas korbi või mingi organisatsiooniga liitumist. Lõpuks läks käiku organisatsioon ja kohe kindlasti oli selleks ESN. Võimalus olla osa rahvusvahelisest õhkkonnast, välistudengitele üritusi korraldada ja samas ise lõbutseda - parim valik. Seni olen korraldanud Estonian National Eveningu, selline väiksem üritus, ja Pool Party, mis toimus Aura keskuses. Viimane oli suurem pidu ja mul jääb seda kirjeldades sõnadest puudu, sest nii fun pole mul vähemalt viimase 5 aasta jooksul olnud! Järgmine suurem event on Seabattle, kus ma olen Group Leader Baltic Queeni peal, kus on u 2000 välistudengit. Saab olema hullumeelne! Igatahes on ESN mulle juba niivõrd lühikese aja jooksul kõvasti juurde andnud, eriti tõestanud ütlust "kes teeb, see jõuab".

Üldiselt on II semester olnud nii kirju, et ma ei suudagi enam millelegi täpsemalt keskenduda praegu, las jääda nii. Praegu on kõik peaaegu suurepärane ja millegi üle kurta oleks lihtsalt rumal.

PS! Mida inimesed räägivad ülikoolielu kohta - et need on parimad aastad elus - ma usun neid!

stay cool