Tere

Üpris kummaline on alustada minu tudengielu kajastavat internetipäevikut/blogi nüüd, kus esimene semester põhimõtteliselt läbi. Põhimõtteliselt, sest tegelik töö ja vaev koos higi ning pisaratega sessi näol ootab alles ees. Kas inspireeris mind kodu oma hubasusega, juba läbi elatud seikluste suur arv või hoopis igavus, pole oluline. Loeb vaid see, et nüüd pakun aeg-ajalt sõpradele 9gag-is aja veetmisele vahelduseks lõbusaid (võib-olla mõnikord ka mitte eriti lõbusaid) lookesi minuga Tartus toimuvast. Ootusi palun kõrgeks mitte seada, sest Katsi kontrolli minu kirjatööd ei läbi ning võimalik, et minu jutukesed siin polegi teab mis põnevad.

Minevikku ma ei kombi, seega esimese semestri trall ja tramburai jääb minu ja kaasosaliste vahele. Küll aga ootab juba lähiajal ees näiteks jõuluaeg ja aastavahetus. Seega patience, kallid kaasmaalased, millestki ikka rääkida on!

Praegusest hetkest rääkides oskan vaid kirjeldada, kuivõrd mõnus on kodus olla. Kodus, see tähendab Nissis (mõni ütleks 'tallatud tee ääres'). Siin on nii vaikne, eriti praegusel kellaajal. Vannun, et vahel tunduvad mõtted nii valjult, nagu oleks need kõvasti välja öeldud. Tartus olen juba harjunud pideva müraga (a là autode möödasõitmine, Club Tallinnas mängitava muusika bass ja klubi ees möllavate ossipurakate häälitsemine), siin kuulen heal juhul isa krooksumist köögis ja tuule ulgumist akna taga. No nüüd tuli küll üks näide kaunim kui teine.

Homme sõidan varakult Tallinnasse ja külastan lütseumi jõulukontserti, loodetavasti näen kõiki semusid ja saan kirikus väikeste poiste laulmise jooksul mõtteid korrastada ja patud lunastada. Südames usun, et kontserti kuulates jõuab minuni ka jõulutunne, mis seni on lume puudumise tõttu tulemata jäänud. Vaatasin küll täna 'Home alone'i, aga isegi väike ja siis veel armas Maucaulay Culkin ei suutnud minus säraküünalt süüdata.

Tänase postituse lõppu kirjutaksin paar esimese semestri jooksul öeldud lauset/sõna, mis on leidnud tee minu telefoni. Ehk siis neid on tegelikult veel ilmatu palju, aga alati ei ole mõistust neid üles kirjutada.

Mina ise oma täies hiilguses ja geniaalsuses üritasin ühel seiklusrikkal öösel, üritasin öelda Obama: "Bohama" 


S.P (küll end ära tunned) ütles Lounge'i kohta: "Loondž"


Absoluutselt ei mäleta, kes seda ütles: "Ilus tüdruk, kole koputus."


Lisaks 1 Grete lause, mida ma lihtsalt selle ebasündsuse tõttu ei julge siia kirjutada, aga ise irvan selle üle kõvasti!